Viitamine uurimistöös
Viitamisel on kasutusel kaks süsteemi:
- Nime/aasta viitamine - kasutatakse enim; sellisel juhul esitatakse viites autori perekonnanimi ja viidatava teose ilmumise aasta, näiteks (Kogermann, 1989).
- Numbriline viitamine - kasutatakse siis, kui on palju autoriteta kirjeid; sellisel juhul esitatakse viites kirje järjekorranumber peatükist Kasutatud materjalid, näiteks [3].
Terves töös peab olema kasutusel üks ja sama süsteem.
Kui töös on palju Internetiviiteid, mille autorid pole teada, siis tuleks kasutada numbrilist viitamist.
- Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes.
- Viidata tuleb igat lõiku või lauset, mis ei ole töö autori enda kirjutatud. Iga lõigu lõpus peab olema viide ka siis, kui on mitu järjestikust lõiku võetud samast allikast.
- Üldtuntud seisukohtadele ei viidata.
- Peatükis Kasutatud materjalid on iga allika kohta kirje. Need peavad olema sorditud ja nummerdatud. Kirjeid võib sortida viitamis- või tähestikulises järjekorras.
- Viitamisjärjekord tähendab seda, et esimesel kohal on allikas, millele on kõigepealt viidatud, teisel kohal allikas, millele on teisena viidatud jne. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje esimese tähe järgi.
- Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata.
Numbrilise viitamise kirjete näited
Õpilaste teadusajakirja Akadeemiake viitamisjuhendis on kirjeldatud Nime/Aasta viitamist.
Põhjalikult on viitamist ja kasutatud kirjanduse loetelu kirjete koostamist kirjeldatud T. Nurmiste koostatud juhendis.
Avalehele