1.-14. oktoobrini jõudis Jõhvis Viru Üksikus Jalaväepataljonis lõpule reservväelaste õppus "VIRU 2001". Põhiliselt Jõgevamaa meestest moodustati jalaväekompanii, kus osales 9 reservohvitseri, 37 reservallohvitseri ja 143 reservsõdurit. 6.-19. augustini koolitati ohvitsere, 1. oktoobril lisandusid allohvitserid ning 9. oktoobril sõdurid. Õppused lõppesid taktikaliste harjutustega ning lahinglaskmistega. Siin subjektiivseid muljeid toimunust.
Ohvitserid kohtuvad nagu vanad tuttavad. Virgematel on ka kodutööde pakk olemas. Klassitundide asemel käivad nüüd maastikul harjutamas. Kui väeosa ajateenijad neile au andma hakkavad, ajavad seljad sirgu ning reguleerivad pilgu mõtlikuks. Teevad NATO standardi järgi paberitööd. Lubatud öötundidel kohvi keeta. Määramistunnus - laigulised mundrid, suur must kaarditasku ja binokkel ankruna küljes kõlkumas.
Allohvitserid askeldavad ringi nagu oravad rattas, omandavad kõike käigult, spetsialistid igas eluvaldkonnas. Kardavad ainult paberitööd. Küsivad korraldused kolm korda üle, veendumaks, et need vahepeal muutunud ei ole. Määramistunnus - laigulised mundrid, väike hall kaarditasku, pidevad valjud ja võimukad hõiked.
Sõdurid liiguvad alguses summana, siis kolonnides ja ahelikes. Rivis nii eestlasi kui ka venelasi. Pilgus alguses teadmatus, siis filosoofi rahu muutuvate käskude suhtes. Peale automaadi kannavad muidki suuremaid esemeid - kuulipildujaid, granaadiheitjaid, kaablirulle, arstipaunu. Lubatud vahetevahel eksida ja väsida. Määramistunnus - rohelised mundrid, raske samm ja valdavalt vaikiv olek.
Instruktorid on kaadriohvitserid. Kogenud ja täpsed sõjalistes küsimustes. Annavad alati vastuse, vahel isegi loenguks paisuva. Auastmest ja vanusest sõltumata on sulle kindrali ja isa eest. Varustusalaseid ja üldkorralduslikke küsimusi võtavad kergelt, seal nad auku kukuvadki. Viimasel juhul tõstavad tahtejõulise lõua augu äärele ning ütlevad: "Hea küsimus!" Määramistunnus - valge side käsivarrel.
Varustus
Relvad Iisraelist, Saksamaalt, Hiinast, Rootsist. Osa imitatsioonimoona Eesti toode. Saapad Soomest. Vormid ohvitseridel ja allohvitseridel Eestist, sõduritel Rootsi abi erinevatest partiidest. Vanad, kuid töökindlad veomasinad Ðveitsist. Mõned vormikuue ripneva sabasiiluga sõdurid saavad hüüdnimeks "kopraonu". Kodanik! Kui lubad kaitsekulutustel 2%ni tõusta, siis sind kordusõppustel "kopraonuks" enam ei narrita.
Viru Üksik Jalaväepataljon areneb pidevalt, kuid visalt. Tundub, nagu ehitaks liig väike mesilaspere liig suure mesipuu nurkadesse ühtteist. Ajateenijate kasarmus on kord ja puhtus, reservväelaste omas võimaluste piires – vetsud meenutavad Eesti olusid tosin aastat tagasi.
Väliõppuste ala sarnaneb võitlustandritega mägistes idamaades, pakkudes huvitavaid variante lahingute pidamiseks. Allüksused saavad hargneda tegelikele vahemaadele, maastik võimaldab ootamatut lähenemist ja taibukat kaitset. Viivikonna karjääri taasmetsastatud aladel on sügavaid jäärakuid ning kõrgeid paeastanguid, erineva vanusega kase- ja männinoorendikke, teid ja lagendikke. Jälgede järgi otsustades on suured ja väikesed karud kuklasse hingamas.
Paarkümmend jagude telki kerkivad padrikusse maskeerimisvõrkude alla poole tunniga. Hiljem lisanduvad ühenduskaablid. Eraldi pesulad, suitsunurgad, käimlad. Taibukamad sõdurid leiavad need ka pimedas üles. Sõja lõppedes kaob laager tunni aja jooksul, isegi kommipaberit ei jää järele.
Väliköök: põhiline koht, kus sõdur kiruda saab. Menüü vahelduv, kusjuures vahelduvad põhiliselt lima (kiirkartulipuder) ja löga (kiirnuudlid). Kõhu saab hästi täis, kuid kasarmu lõunaid meenutad nagu kaotatud paradiisi.
Trikk
Kui keegi oleks mulle varem öelnud, et ma söön nädal otsa püstijalu, seljas lahingrakmed, ühel õlal automaat, teisel kaardimapp, kätes koos kiivri ja mütsiga 3 anumat, 3 söögiriista, leivad ja maiustused, et ma teen seda kõike pimedas ja vihmasajus, siis oleksin ütlejat pehmelt öeldes imelikuks pidanud. Nüüd enam mitte.
Rühmaülem kontrollib öösel valvepostide tööd. Paari meetri kauguselt pimedusest kargavad välja kaks ehmunud sõdurit. "Mida on vaja öelda", küsib rühmaülem. Sõdurid vaikivad. Rühmaülem kordab küsimust. "Tere," ütleb üks sõduritest tuntava vene aktsendiga. Integratsioon toimib.
Õlilampi saab täita kahel erineval moel. Eraelus võtad ühte kätte lambi, teise õlipudeli ja kallad. Militaarlaagris otsid pool tundi rühmavanemat, rühmavanem otsib pool tundi kompaniivanemat, kuid ei leia. Hiljem otsib uuesti, leiab, kuid kompanii vanemal on õli otsa saanud. Hiljem otsib kompaniivanem rühmavanemat, kuid ei leia. Hiljem leiab, kuid õnneks on väljas valgeks läinud ning õli ei lähe enam vaja.
Käsuliin peaks olema nöörina sirge ja ühemõtteline. Tänu paljudele instruktoritele ja dubleeritud rühmaülematele kasvab käsuliini asemele võimas käsupuu, mille harud kõverduvad ja lehed sahisevad. Käsud hüplevad nagu linnukesed oksalt oksale. Jaoülemad kratsivad kukalt, sõdurid tammuvad sopas edasi-tagasi. Meeleolu langeb.
Õppuste ajal mängivad vastaseid Viru pataljoni ajateenijad. Neist saab jagu paukpadrunilaskudega. Raskem on võidelda vihma, halli
sopa, higiste riiete, seederikete ja väsimusega. Nende võitmiseks on vaja lahingumoona, ülemate ja sõdurite koostööd, kannatlikku tahet, erandjuhul ravimeid.
Kaitselahing
Mehed liiguvad põhipositsioonidele. Mõni on sedavõrd maskeerunud, et talle võib otsa komistada. Lahingjulgestus avab tule, siis taandub kompanii reservi. Vastase ahelikud tungivad lagendikul peale suitsugranaatide varjus. Tõrjetuli sunnib nad taganema, seejärel proovitakse tiibhaaret läbi metsa.
Üks meie rühm asub vahetuspositsioonidele ja tulistab ägedalt vastu. Pealetungiv soomuk hävitatakse. Vastane taandub. Taandub ka üks meie jagudest, kes on oma ülema märguande ühendanud vastase taandumiskäsuga. Rühmaülem käsutab nad tagasi. Kuid lahingumoon on otsas, kogu kompanii liigub varupositsioonile jääraku taga.
Järgmisel hommikul tõrjutakse varupositsioonidelt nõrgenenud vastase uus rünnak ning asutakse ise pealetungile. Hetkeks tundub, et jaod on kaotanud ühenduse ning metsas lahku läinud. Siiski mitte, kõik on jõudnud ühekorraga pealetungijoonele. Rakett tähistab omade edukat tiibhaaret. Sõdurid sööstavad vaenlase suunas, heidavad granaadid. Vastane taandub, käsku teda jälitada ei ole. Künkal, sõjateatri loožis, vaatavad etendust 33 sõjaväeatašeed.
Lahinglaskmine
Viimane pingutus, et omandatust ülevaade anda. Kompanii tõuseb jäärakust lagendikule, asub laskepesadesse. Vaikuse katkestab telefoni pirin, rühmaülemad hüüavad hääleketile esimese käsu. Automaadid hakkavad tärisema, snaiprikuulid vihisevad pikalt üle lagendiku.
Ähvardavalt ragiseb kuulipilduja. Kohe esimene tankitõrjegranaat tabab täpselt sihtmärki, vallandades rõõmujoovastuse. Järgmine läheb kaarega üle metsa, kolmas jällegi pihta. Kaevik vappub, kui tuld annab Carl Gustav. Rühmaülem saab kisamisest peaaegu songa, et "tuli seis" lõpuks kõikideni pärale jõuaks. Liigutakse tagasi ootepositsioonile, rivistutakse ning vallandub iseeneslik "Hurraa!"
Viimane päev
Töö on tehtud, tuleb vaid varustus üle anda. Pestakse, puhastatakse relvi, vajutakse raskesse unne. Ülemad ja omavalitsuste esindajad tänavad mehi. Kojumineku eel tuuakse rivi ette patustajad - kaks mütsi ja vöörihmata meest, kes öösel pidanud võitlust Vana Valge Vastasega. Neile määratakse trahv seitsme päevapalga ulatuses.
Milleks seda kõike tehakse? Vastus vali ise siin antud variantide hulgast:
a) vahelduseks argielule
b) alludes pimesi käsule
c) et naistele meeldida
d) militaristlikest kalduvustest
e) ekstreemspordi odavam variant
f) masohhismist
g) kohusetundest
h) kodumaaarmastusest
JAANUS JÄRS,
Palamuse vald, Luua küla