Mägedest paremad saavad olla vaid mäed, kus Sa pole veel käinud... (V. Võssotski)

 

Nii see kõik algas ...

Oma esimesele mitmepäevasele matkale sattusin ma I kursuse talvevaheajal jaanuaris 1981 täitsa juhuslikult: ühel matkagrupil polnud kuskilt mehi võtta ja mulle tundus ebaviisakas oma abist keelduda. Kuna aga kogu ettevõtmine tundus mulle kahtlane - milleks minna talvel nädalaks ajaks metsa telki elama ja suuskadega lumme sumpama - siis olin ma enda meelest hästi kaval ja ütlesin, et tulen siis, kui mu kursusevend Üllar ka tuleb. Ma nimelt olin kindel, et tema pole nagunii nõus. Paraku oli tema juba sama veksli välja andnud, arvestades, et mina nagunii ei ole nõus.
See oli kuuepäevane I kategooria suusamatk Alutaguse metsades, läbi sula lume, suusad enamaltjaolt seljas ja riided kogu aeg märjad. Pärast matka leidsin, et see oli mulle huvitav ja ehk ka vajalikki kogemus, aga rohkem ei lähe ma küll ühelegi matkale.
Aga kui järgmine talv lähemale jõudis, hakkas kuskil midagi kripeldama, ent "abivajajaid" silmapiiril polnud ja nii pidimegi Üllariga matka korraldamise ise ette võtma. Kuna esimene kord on lihtsam käia tuntud radadel, siis sai selleks taas Alutaguse suusamatk, sedapuhku ilusate külmade talveilmadega.

... nii läks edasi ...

1982. a. suvel juhtusin ma üliõpilasmalevas ühte rühma tollase TPedI matkaklubi presidendi Margitiga, kes kutsus mind järgmise aasta kevadel kõrbematkale (jälle meeste põud!), Üllar aga käis juba samal suvel oma esimesel mägimatkal ning sai mägedest maitse suhu. Nii juhtuski, et 1983. aasta viis mind lisaks suusamatkale Karjalas ka Karakumi kõrbe ja Tjan-Shani mägedesse. Sellest ajast peale saigi tavaks käia igal aastal (kui vähegi võimalik) talvel suusamatkal, kevadel kõrbematkal, suvel mägimatkal ja sügisel rabamatkal (Muraka rabas ööbimisega mahajäetud Varessaare metsavahitalus; muide, ka sinna sattusin ma esimest korda ikka sel samal elu esimesel suusamatkal...)

... ja nii lõppes.

Pärast ülikooli lõpetamist tulin tööle tollasesse Jõgeva 2. Keskkooli ja hakkasin siin matkaringiga sama skeemi järgi käima. Kuni tulid uued ajad ... Viimane pikk matk oli 1993.aasta suvel Terskei-Alatoo mägedesse. Kuuldavasti oli meie grupp vist peaaegu ainus, kes sel aastal veel Ida pool käis. Seoses Eesti iseseisvumisega muutus järjest keerulisemaks korraldada matku Eestist ida poole (viisad, piletite tellimise raskused, ka piletite hinnad hakkasid järjest tõusma), lääne poole aga ei kannatanud rahakott. Nii lõppeski meie kuulsusrikka matkaringi ajalugu.
Valitud seltskonnaga valimata olukordades
Karakumi päikese all
Minu Kesk - Aasia matkad kaardil

Alates 1994. aastast olen käinud (algul peamiselt oma klassi õpilastega, hiljem õpetajatega ja oma lastega) vaid Eesti-sisestel lühimatkadel küll jalgsi, küll jalgrattaga. Minu lemmikuteks on jäänud Muraka raba ja Kagu-Eesti Kuldne Kolmnurk (Nohipalu järved + Meenikunno raba, Piusa koopad, Ilumetsa meteoriidikraatrid). Hiljuti lisandusid siia ka kanuumatkad Võhandu jõel.

Olen siiski käinud ka mõnel kaugemal reisil: bussireisil Norras, matkareisidel Slovakkias (Kõrg-Tatrad) ja Itaalias (Dolomiidid) ning mägimatkal Nepaalis.

Unistada võib alati ... >>> Ühe unistuse täitumine >>> Annapurna ring 2004


Pilte matkadest ja reisidest

Ülikooliaegsed matkad 1981 - 1985

1981

1982

1983

1984

1985
Jõgeva 2. Keskkooli matkaringi embleem

Jõgeva 2. Keskkooli matkaringi matkad 1985 - 1993

Valitud seltskonnaga valimata olukordades

1985

1986

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

Mõtteid reisimisest

Avalehele