Keemia

• Aatom on mass, mis sisaldab hiigeljõudu. (8. kl.)
• Keemja on aine, mida õpitakse. (8. kl)
• Aine olekud on ümmargune, punane, kandiline, sirge. (8. kl.)
• Molekul on aine väiksem osake, millel puuduvad selle aine omadused. (8. kl.)
• Lihtaine on aine, mis koosneb ühest aatomist. (8. kl.)
• Puhtaks aineks nimetatakse ainet, mis ei koosne teistest ainetest. (8. kl.)
• Molekul on aatomi suurim osake. (8. kl.)
• Katalüsaatoriks nimetatakse kehi, mis ei juhi elektrit (puu, plastmass, paber). (8. kl.)
• Katalüsaatoriks nimetatakse aineid, mis on kahest ainest koos ja nendest üks on hapnik. (8. kl)
• Oksiidid on ained, mis keemilistes reaktsioonides ei lagune. (8. kl)
• Liitaineks nimetatakse ainet, mis on lisatud teisele ainele. (8. kl.)
• Metalle, mis on mittemetallilised, nimetatakse mittemetallideks. (8. kl.)
• Aine on vedelas olekus olevad molekulid. (8. kl.)
• Aineks nimetatakse mateeria liiki, mis koosneb füüsikalistest kehadest. (8. kl.)
• Molekul on väikseim nähtus, ta koosneb aatomikutest. (8. kl.)
• Oksüdatsiooniks ehk hapendamiseks nimetatakse, kui molekulid ühinevad ja hakkavad hapnema. (8. kl.)
• Oksiid on keemiline element, mis ühineb hapnikuga. (8. kl.)
• Oksiid koosneb kahest või enamast liitainest. (8. kl.)
• Molekulaar – atomistlik teooria - Molekulid ja aatomid sattuvad kokku ja siis tekibki molekulaaratomistlik teooria. (8. kl.)
• Aatom on molekuli väikseim osake, mis keerulistes reaktsioonides ei lagune. (8. kl.)
• Amfoteersed ühendid reageerivad amprite ja alustega. (9. kl.)
• Dissotsiatsiooniastmeks nimetatakse ioonide dissotsieerumist. (10. kl.)
• Ioniite kasutatakse fotogeeniliste lahuste tegemisel. (10. kl.)
• Kõige pehmemad leelismetallid on Sn ja Pb. (10. kl.)
• KOH kasutatakse söögisoodana. (10. kl.)
• Leelismetallide suur pehmus seisab selles, et elektronid on nõrgad. (10. kl.)
• Cu ja Zn sulam on plaatina. (10. kl.)
• Millega on seletatav leelismatallide pehmus? - Väliskihi lainetus on suur. (10. kl.)
• Milline erinevus on metallilistel ja mittemetallilistel elementidel aatomi ehituse seisukohalt? - Metallielementidel on aatomi ehitus tavaliselt suurem kui mittemetalli aatomil. Metalliaatomil on tavaliselt vähe väliskihi elektrone. See eest võivad metalliaatomid väga kergelt muutuda mittemetalli omadeks. Metalliaatomeid pole ainult I peaalarühmas, kuid kõigis teistes neid on. (10. kl.)
• Maagaas on looduses levinud kivim. (11. kl.)
• Kuna tänapäeval valmistatakse tugevamaid mootoreid, on ka oktaaniarvud kõrgemad. (11. kl.)

Oh kaunis emakeel …

Olen õpetanud ka muid aineid

Bioloogia (botaanika) 5. kl.

• Leht on selle jaoks, sest muidu paljas vars oleks kole. Ja lehed teevad lille ilusamaks.
• Taime kasvuorganid on juured, leht, muld ja vesi.
• Vars hoiab õit, muidu kukuks õis maha.
• Taimede rahvamajanduslik tähtsus – kui inimene läheb sanatoorjumisse, siis on väga ilus, kui lillepeenrad on seal.
• Seemnete sorteerimine – Mõnel seemnel võib olla mõra sees ja siis ta ei idane.
• Kus asuvad varuained nisu seemnes? – Viljahoidlates.
• Kui töötajad tahavad, et vili on viljakas, peavad nad vilja väetama.
• Taim võib külma veega kastmisel sooja ilmaga külmetuda.
• Viljakas muld peab olema rammus.
• Taimede juuri kasutatakse istutamiseks ja ka ravimiteks.
• Nimeta kuivade alade taimi ja kirjelda nende iseärasusi. – Kaktus. Kaktus on tore taim, on väga ilus, ta meeldib mulle väga.

Bioloogia (zooloogia) 7. kl.

• Vähil on ajupuudus, kuid selle eest on tal mosaiiksilmad.

Üldbioloogia (11. – 12. kl.)

• Darwin seletas liikide kohastumist sellega, et looduses valitseb üksmeel.
• Mullaorganismid on mikroskoobid.

Ajalugu (vana – aeg) 5. kl.

• Miks spartalased võitsid kodusõdades ateenlasi? – Sest neil olid paremad püssid.
• Miks orjandus pidurdas Vana – Rooma majanduse arengut? – Sest orjad lõhkusid traktorid ära.