JÜG hindamisjuhend

 

HINDAMINE GÜMNAASIUMIASTMES
§ 1. Hindamine
(1)   Hindamise eesmärk on:
1)      toetada õpilase arengut;
2)      anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3)      innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4)      suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5)      suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6)      anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
(2)   Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
(3)   Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvatele hinnetele. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord määratakse kooli õppekavas.
(4)   Ainekavades võidakse hindamisel ette näha ainespetsiifikast tulenevaid erisusi, mis ei tohi minna vastuollu kooli õppekava nõuetega.
§ 2. Kujundav hindamine
(1)   Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
(2)   Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
(3)   Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
(4)   Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.
(5)   Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.
(6)   Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja vanem.
§ 3. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus
(1)   Õpilase teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas õppekavas toodud oodatavate tulemustega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse numbriliste hinnetega viie palli süsteemis.
(2)   Hindamisel viie palli süsteemis:
1)      hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2)      hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3)      hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;
4)      hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;
5)      hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub.
(3)   Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.
(4)   Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.
(5)   Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus kümne koolipäeva jooksul järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamise aja lepib iga õpilane aineõpetajaga isiklikult kokku.
(6)   Õppeveerandi või poolaasta õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (edaspidi kontrolltööd) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja kokkuleppel õpilastega. Kontrolltööde plaan on eKoolis. Õpilane, kes kontrolltöö ajal puudus, on kohustatud tegema järeltöö.
§ 4. Käitumise hindamine
(1)   Käitumise hindamise eesmärk on:
1)      suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2)      motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
(2)   Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise kohta pidevalt eKooli ja kaks korda õppeaastas klassitunnistuse kaudu. Kokkuvõttev hinne pannakse välja õppeperioodi lõpus.
(3)   Käitumist hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.
(4)   Õpilane viiakse üle järgmisse klassi, olenemata käitumise aastahindest.
(5)   Õpilaste käitumist hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». Nõuded õpilase käitumisele on esitatud kooli kodukorras.
1.      Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
2.      Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
3.      Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
4.      Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
§ 5. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine
(1)   Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt üldjuhul kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. Kool võib valikkursuste hindamisel kasutada hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi. Kokkuvõttev hinne ei pea olema hinnete aritmeetiline keskmine. Õpetajal on õigus arvestada kontrolltöö hinnet suurema kaaluga.
(2)   Vanema, direktori ja aineõpetaja kirjalikul kokkuleppel arvestab kool õppekavavälist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. Vastav taotlus peab olema esitatud kirjalikult enne hinnatava õppeperioodi algust.
(3)   Jõgeva Ühisgümnaasiumi 11. või 12. klassi õppima asudes peab õpilane JÜG õppekavaga ette nähtud, kuid läbimata kursused vastama ära ühe õppeaasta jooksul.
(4)   Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine kursuste lõpus 10.-12. klassi kursusehinnete alusel enne õppeperioodi lõppu. Kooliastmehinde väljapanekuks peab viimane kursusehinne olema vähemalt „rahuldav”. Õppeaines, milles õpilane on jäetud täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
(5)   Õpilasele, kelle kursusehinne on “puudulik” või “nõrk”, antakse võimalus 15 koolipäeva (õppeperioodi lõpus viimase kursuse korral 10 koolipäeva) jooksul pärast kursusehinde väljapanekut hinde parandamiseks.
(6)   Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse õppeperioodi lõpus ja/või kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele “nõrk”.
(7)   Õpilane jäetakse õppenõukogu otsusega täiendavale õppetööle, kui tal on kuni kahes õppeaines üle poolte kursusehinnetest „nõrgad” või „puudulikud” või hindamata. Kui gümnaasiumiastme õpilasel on õppeaasta lõpul (31. augustil) vähemalt ühes õppeaines üle 50% kursusehinnetest ”puudulik” või ”nõrk”, siis teda järgmisse klassi üle ei viida ja kustutatakse kooli nimekirjast.
(8)   Kui gümnaasiumiastme õpilasele on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja “nõrgad” või “puudulikud”, kustutatakse ta kooli nimekirjast.
(9)   Kui gümnaasiumi õpilane on tervislikel või teistel õppenõukogu poolt aktsepteeritavatel põhjustel õppetööst pidanud pikemat aega eemal olema ja tal on soov õppida, võib õppenõukogu pikendada tema õppeperioodi, tuues ära põhjenduse ning kirjeldades pikendatud õppeperioodi ajaliselt ja sisuliselt.
(10)           12. klassi õpilase võib jätta õppenõukogu otsusel täiendavale õppetööle, kui tema kooliastmehinne on jäänud välja panemata. Kooliastmehinne pannakse välja pärast täiendavat õppetööd, mis peab üldjuhul lõppema antud aine riigieksami ajaks.
(11)           Tervisest tingitud erivajadustega õpilastele rakendatakse kehalises kasvatuses individuaalne õppekava ning neid hinnatakse vastavalt selles sätestatud erisustele. 
(12)           Õpilast ja vanemat teavitatakse kokkuvõtvatest kursusehinnetest kaks korda õppeaastas klassitunnistuse kaudu.
§ 6. Koolis läbi viidavad eksamid
(1)   11. klassis sooritavad kõik õpilased uurimistöö vastavalt JÜG-i uurimistöö juhendile.
(2)   11. klassi uurimistöö hinne kantakse klassi- ja lõputunnistusele. eKoolis on 11. klassis õppeaine Uurimistöö, mille alla kantakse klassijuhataja poolt uurimistöö valdkonnahinded (9) ja uurimistöö hinne kooliastmehindena.
(3)   Õpilased, kes õpivad valikainena autoõpetust, teevad 10. klassis auto ehituse eksami ja 11. klassis liikluseksami õppeperioodi viimasel nädalal.
§ 7. Gümnaasiumi lõpetamine 2013. aastani
(1)   Gümnaasiumi lõputunnistuse annab kool õppenõukogu otsuse alusel 12. klassi õpilasele, kelle õppeainete kooliastmehinded on vähemalt “rahuldavad” ja kelle kõik sooritatud lõpueksamid on hinnatud positiivselt.
(2)   12. klassi õpilasele antakse klassitunnistus:
1)      kui tal on ühes või mitmes õppeaines kooliastmehindeks „nõrk” või „puudulik” ja ta ei ole 30. juuniks sooritanud täiendavat õppetööd;
2)      kui ta on sooritanud koolieksami hindele “nõrk” või “puudulik” ja ta ei ole 30. juuniks sooritanud positiivselt korduseksamit;
3)      kui ta on riigieksami tulemus on alla 20 punkti.
§ 8. Gümnaasiumi lõpetamine alates 2014. a
(1)   Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:
1)      kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;
2)      kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele (inglise, vene või saksa keeles) riigieksamid;
3)      kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmava gümnaasiumi koolieksami;
4)      kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö.
§ 9. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
(1)   Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjenduse ja kirjaliku töö puhul koos vaidlusaluse tööga.
(2)   Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
§ 10. Riigieksami tulemuste vaidlustamine
(1)   Riigieksami tulemuste peale võib esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse kättesaadavaks tegemise päevast arvates.
(2)   Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. 
 

HINDAMINE PÕHIKOOLIS

§ 11. Hindamine

(1)    Hindamise eesmärk on:

1)      toetada õpilase arengut;

2)       anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

3)       innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4)      suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

5)      suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

6)      anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

(2)    Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

(3)    Õpilase, kellele on määratud direktori käskkirjaga individuaalne töövorm (individuaalne õppekava, koduõpe, lihtsustatud õppekava), hindamise korraldus määratakse individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud nõudeid. 

(4)    Vaegkirjutaja töid hinnatakse diferentseeritult, kui ta saab regulaarset logopeedilist ravi (1. - 6. klass), või kui eesti keele õpetaja töötab temaga logopeedi nõuannete järgi individuaalselt. (7. - 9. klass). Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead arvestatakse ühe veana.

(5)    Tervisest tingitud erivajadustega õpilastele rakendatakse kehalises kasvatuses individuaalne õppekava ning neid hinnatakse vastavalt selles sätestatud erisustele. 

(6)     Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord on sätestatud kooli kodukorras.

(7)     Õpilane, kellele eelmises koolis kohaldati teistsugust õppeainete loendit ja õppetundide arvu, III kooliastme loovtöö aega/plaani, omandab õppekavas nõutavad teadmised ja oskused ning õpilast hinnatakse, arvestades Jõgeva Ühisgümnaasiumi õppekavas sätestatud hindamise korraldust.

(8)    Ainekavades võidakse hindamisel ette näha ainespetsiifikast tulenevaid erisusi, mis ei tohi minna vastuollu kooli õppekava nõuetega.

§ 12. Kujundav hindamine

(1)    Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

(2)    Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

(3)    Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

(4)    Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

(5)    Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

(6)    Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja vanem. Kui kool ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes korraldab vajaduse korral lapse õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamise. Vajaduse korral kaasatakse ka, kui õpilane on andnud selleks nõusoleku, teisi koolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse esindajaid.

§ 13. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus

(1)    Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse numbriliste hinnetega viie palli süsteemis.

(2)    Hindamisel viie palli süsteemis:

1)      hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

2)      hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

3)      hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad põhikooliõpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus. Gümnaasiumis hinnatakse hindega „3“ ehk „rahuldav“ õpilast  kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;

4)      hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui põhikooliõpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus; ja kui  gümnaasiumis saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;

5)      hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

(3)     Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

(4)     Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.

(5)    Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus kümne koolipäeva jooksul järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamise aja lepib iga õpilane aineõpetajaga isiklikult kokku.

(6)    Õppeveerandi või poolaasta õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (edaspidi kontrolltööd) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja kokkuleppel õpilastega. Kontrolltööde plaan on eKoolis.  Õpilane, kes kontrolltöö ajal puudus, on kohustatud tegema järeltöö.

(7)    Kooli sisehindamise raames tehakse kaasa riiklikud tasemetööd. Tasemetöö hinnet arvestatakse veerandihinde väljapanekul, kuid see ei määra veerandihinnet.

§ 14. Käitumise ja hoolsuse hindamine

(1)    Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1)      suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

2)      motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

(2)    Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta pidevalt eKooli ja neli korda õppeaastas klassitunnistuse kaudu. Kokkuvõttev hinne pannakse välja õppeperioodi lõpus.

(3)    Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

(4)    Õpilane viiakse üle järgmisse klassi, olenemata käitumise ja hoolsuse aastahindest.

(5)    Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». Nõuded õpilase käitumisele on esitatud kooli kodukorras.

1)      Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

2)      Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

3)      Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.

4)      Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka  üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

(6)    Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

1)      Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

2)      Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

3)      Hoolsushindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.

4)      Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimete kohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

§ 15. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

(1)    Kokkuvõttev hindamine põhikoolis on hinnete koondamine veerandi- ja ühe nädalatunni korral poolaastahinneteks  ning veerandi- ja poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.  Kokkuvõttev hinne ei pea olema hinnete aritmeetiline keskmine.

(2)    Vanema, direktori ja aineõpetaja kirjalikul kokkuleppel arvestab kool õppekavavälist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. Vastav taotlus peab olema esitatud kirjalikult enne hinnatava õppeperioodi algust.

(3)    Õpilast ja vanemat teavitatakse kokkuvõtvatest hinnetest neli korda õppeaastas klassitunnistuse kaudu.

(4)    Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandi- või poolaastahinne jäänud panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk”.

(5)    Õpilasele, kelle veerandi- või poolaastahinne on „puudulik” või „nõrk” või on jäetud hinne välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks sobiv tugisüsteem (igapäevategevuse korrigeerimine nõustamise abil, õpiabi, individuaalne plaan, individuaalne õppekava, logopeediline abi, õpiabirühm, sotsiaalpedagoogi, psühholoogi abi), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Tugisüsteemi tegevust koordineerib klassijuhataja. Tugisüsteemide abil nõutavate teadmiste ja oskuste omandamine kajastub eKoolis. Klassijuhataja informeerib lapsevanemaid tunnistuse kaudu järgmise veerandi lõpus.

(6)    Aastahinnete  alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

(7)    Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandi- ja poolaastahinnetest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk”. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

(8)    Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

(9)    Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

(10)       9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, mis toimub üldjuhul pärast lõpueksameid.

(11)       Lõigetes 6 ja 10 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

§ 16. Põhikooli lõpetamine

(1)    Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö (põhikooli lõpetajad alates 2014. aastast) ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

(2)     Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

1)      kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

2)      kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

(3)    Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel on kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele 17.09.2010 nr 59.

(4)    Õpilane, kelle õppekeel ei olnud eesti keel ja kes asus koolis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.

(5)    Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse §-des 1 – 3 sätestatust.

(6)     Kui eksaminand ei ole rahul lõpueksami tulemusega, on tal õigus viie tööpäeva jooksul pärast põhikooli lõputunnistuse väljastamist esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vaie oma lõpueksami tulemuste läbivaatamiseks.

(7)    Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus.

(8)    Täiendavale õppetööle või järeleksamitele jäetud õpilase kooli lõpetamise otsustab õppenõukogu üldjuhul hiljemalt 30. juuniks.

§ 17.  Hinde vaidlustamine

(1)    Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid  vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjenduse ja kirjaliku töö puhul koos vaidlusaluse tööga.

(2)    Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.