Viis: Merike Katt
Sõnad: Ester Oras

Taas, kui aknaid peseb vihm
ja väljas sügistuulgi uitab,
tunne sinus eneses on õrn ja hell.
Kuulata vaid hetkeks seda,
tunned, kuidas mõtteid paitab
Sinu meenutustes mängiv koolikell.

Mälestused viivuks-
silme ees on linnutiivul
tahvel, õpetaja, koolipingiread...
meenuta neid jälle
ja sa tunned, kuidas sulle kõik,
mis kaunis, igaveseks alles jääb.

Läbi raskuste ja rõõmu,
läbi nelja aastaaja
kaugemale-kõrgemale minna soov.
Alanud just sellest majast
on su kaunid elurajad,
mõni neist ehk tagasi sind jälle toob.