JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUMI KODUKORD
Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 68 lg 1 alusel, arvestades õppenõukogu (Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord § 2 lg 4), hoolekogu ja õpilasesinduse arvamust.
Käesolev kodukord on kehtestatud direktori 30. detsembri 2010. a käskkirjaga nr 1-2/23 ja jõustub 01.01.2011.a.
1. Üldsätted
1.1. Jõgeva Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) eesmärgiks on tagada turvaline ja rahulik õppe-, töö- ja arengukeskkond õpilastele ning koolitöötajatele.
1.2. Kooli kodukord on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik. Kodukorra järgimine on õpilase käitumise hindamise aluseks (PRÕK § 19 lg 5). (PGS § 68 lg 1; PGS § 74 lg 1)
1.3. Kooli kodukorda eiranud õpilase suhtes rakendatakse koolis õpilase suhtes põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse§ 58sätestatud tingimustel ja korras (PGS § 58 lg 1).
1.4. Kooli kodukord on avalik dokument, millega saab tutvuda kooli veebilehel (PGS § 69 lg 1) ja koolis paberkandjal. Kooli kodukord on väljas õpilastele nähtavas kohas paberkandjal kooli raamatukogus ja kantseleis. (PGS § 69 lg 2)
1.5. Kooli kodukorras kasutatakse mõisteid Eesti Vabariigi Haridusseaduses, Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning teistes hariduselu reguleerivates õigusaktides sätestatud tähenduses. Vastava mõiste puudumisel lähtutakse sõna üldlevinud tähendusest.
2. Üldised nõuded õpilasele
2.1. Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.
2.2. Õpilane järgib nii õppetunnis, vahetunnis kui ka kooli üritustel üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme.
2.3. Ekskursioonidel, matkadel, õppekäikudel, võistlustel ja teistel koolivälistel sündmustel esindab õpilane väärikalt ennast ja oma kooli.
2.4. Õpilane täidab koolitöötajate korraldusi ka siis, kui need käesolevas kodukorras ei kajastu ja ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega.
2.5. Õpilane täidab võimlas, käsitöö-, töö- ja tehnoloogiaõpetuse, keemia- ja füüsikakabinettides ning arvuti- ja meediakabinetis ning sööklas nende ruumide kasutamise erinõudeid.
2.6. Õpilasel on keelatud kooli territooriumil omada, tarbida ja levitada alkohoolseid jooke, tubakatooteid ja teisi uimastavaid aineid.
2.7. Kooli on keelatud kaasa võtta enda ja teiste tervist ohustavaid ja materiaalset kahju põhjustavaid vahendeid (pürotehnikat, tuli- ja külmrelva, minilaserit, tulemasinat, tuletikke jms).
2.8. Õpilane paneb koolis oma välisriided garderoobi ja vahetab välisjalanõud sisejalatsite vastu.
2.9. Õpilane kannab koolis puhast, tervislikku ja õppetööks sobivat riietust ning jalanõusid. Spordiriietust kannab õpilane üksnes kehalise kasvatuse tunnis. Koolis toimuvatel aktustel ja muudel pidulikel sündmustel kannab õpilane sobivat pidulikku riietust.
3. Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord
3.1. Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede tasuta kasutamisse andmisel lähtub kool Võlaõigusseadusse § 389 - § 395 sätestatust, arvestades Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 20 sätestatut ja haridus- ja teadusministri 24. augusti 2010. a määruses nr 46 Kooliraamatukogude töökorralduse alused sätestatud erisusi.
3.2. Õpilane või tema vanem ja koolitöötaja kannab tasuta kasutamiseks antud õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede säilitamiseks vajalikud kulud. Õppekirjanduse tagastamisel on õpilasel ja koolitöötajal õigus ära võtta õppeaastaks kasutusele antud õppevahenditele enda poolt pandud ümbrispaber või -kaaned, kui see on õppekirjandust kahjustamata võimalik.
3.3. Õpilane ja koolitöötaja ei vastuta kasutusse antud õppekirjanduse otstarbelisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemise eest.
3.4. Õpikute tagastamine kasutustähtaja lõpul toimub direktori poolt kinnitatud raamatukogu kasutuseeskirja alusel.
3.5. Raamatukoguhoidja nõuab õppevahendi tagasi, kui: 1) ta vajab õppevahendit ettenägematute asjaolude tõttu; 2) õpilane või koolitöötaja annab õppevahendi kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule või kui õppekirjandus on tõsiselt ohustatud õpilase või koolitöötaja kohustuste rikkumise tõttu; 3) õpilane arvatakse koolist välja või koolitöötajaga lõpetatakse tööleping.
3.6. Õppekava läbimiseks vajalikud õpikud saavad õpilased klassijuhatajate või aineõpetajate käest, kes vastutavad enda valduses olevate õpikute korrektse kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise eest.
3.7. Õpilase tekitatud ainelise kahju hüvitab vastavalt õpilane või tema vanem vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjas ette nähtud hüvituskorrale. Koolitöötaja tekitatud ainelise kahju hüvitab koolitöötaja vastavalt raamatukogu kasutuseeskirjas ette nähtud hüvituskorrale.
3.8. Raamatukogule tekitatud kahju hüvitamise nõuded tasuta kasutusse antud õpiku rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks aeguvad kuue kuu jooksul õpiku tagastamisest. Õpilase või koolitöötaja nõuded kulude hüvitamiseks, ümbrispaberi või -kaante äravõtmiseks aeguvad kuue kuu jooksul. Tasuta kasutusse antud õpiku tagastamise nõude aegumistähtaega hakatakse lugema õppeperioodi lõpust. (Võlaõigusseadus)
4. Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise kord
4.1. Õpilase päevakava ning muudatused selles tehakse õpilasele ja vanemale teatavaks kooli veebilehe ja e-kooli, sellele juurdepääsu puudumisel, õpilaspäeviku kaudu.
5. Hindamisest teavitamise kord
5.1. Kooli õppekavas sätestatud hindamise tingimused ja kord avalikustatakse kooli veebilehel.
5.2. Õppeveerandi, poolaasta või kursuse algul teeb vastava aine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi ning järelevastamise korra. Käitumise ja hoolsuse hindamise tingimused ja korra teeb õpilasele teatavaks õppeaasta alguses klassijuhataja.
5.3. Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise tingimusi ja korda tutvustatakse vajadusel õpilase vanemale lastevanemate koosolekul, erandjuhul ka individuaalselt.
5.4. Õpilasel või tema vanemal on õigus saada koolilt teavet õpilase hinnete kohta.
5.5. Õpilast ja tema vanemat teavitab kool saadud hinnetest e-kooli vahendusel.
5.6. Kokkuvõtvad hinded tehakse teatavaks:
5.6.1. põhikooli õpilasele ja tema vanemale veerandi ja õppeaasta lõpus e-kooli ja tunnistuse kaudu;
5.6.2. gümnaasiumi õpilasele ja tema vanemale õppeainekursuse lõpus e-kooli kaudu. Õppeaasta kokkuvõtvad hinded tehakse teatavaks õppeperioodi (erandjuhul õppeaasta) lõpus tunnistuse kaudu.
6. Õppetunnis osalemise nõuded
6.1. Õpilane võtab õppetundi kaasa kõik tunni jaoks vajalikud töövahendid.
6.2. Õppetunni ajal keskendutakse õppetööle, järgides õpetaja korraldusi ja nõuandeid. Õpilasel on keelatud kaasõpilasi hariduse omandamisel segada.
6.3. Õpilane ei hiline õppetundi mõjuva põhjuseta.
6.4. Õppetunnis järgitakse järgmist korda:
6.4.1. õpilane on teise koolikella järel klassiruumis tunnitööks valmis;
6.4.2. tund lõpeb kella helisedes ja pärast õpetaja vastavat korraldust;
6.4.3. tunnist lubatakse õpilasel välja minna pärast õpetajalt vastava loa saamist.
6.5. Õppetunni ajaks lülitavad õpilane ja õpetaja mobiiltelefoni välja või panevad hääletule režiimile. Muud heli tekitavad õppetöösse mittepuutuvad seadmed lülitatakse välja.
6.6. Kui tervislike näidustuste tõttu on õpilasele ette nähtud erinõuded, siis osaleb õpilane tunnis vastavalt ettenähtud erinõuetele või täidab õpetaja poolt antud ülesandeid.
7. Õppest puudumisest teavitamise kord
7.1. Kool peab õppest puudumise üle arvestust ning teeb kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul ja teavitab sellest vanemat.
7.2. Vanem teavitab klassijuhatajat õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kirjalikult e-kooli teate või e-maili kaudu või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või telefoni teel. Õpilase toitlustamiseks tehtavad päevakulud arvestatakse maha kui klassijuhataja või lapsevanem on puudumisest sööklasse teatanud hiljemalt sama päeva 8.00-ks. Toitlustamise taastamiseks teatab lapsevanem õpilase kooli tulekust klassijuhatajale või sööklale hiljemalt eelneva päeva 13.00-ks.
7.3. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud puudumise esimese päeva lõpuks, teavitab kool/klassijuhataja sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval, kasutades vanema poolt koolile esitatud kontaktandmeid.
7.4. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist teavitab vanem klassijuhatajat/kooli e-kooli teate või e- maili kaudu või esitab õpilane kooli tulles klassijuhatajale vanema kirjaliku tõendi, kus on ära märgitud puudumise kestus ja põhjus.
7.5. Kui pedagoogil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on koolil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi (arstitõendit) või pöörduda õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole, kes korraldab meetmete rakendamise puudumise tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.
7.6. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Sellisel juhul on valla- või linnavalitsus kohustatud korraldama meetmete rakendamise puudumise põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.
7.7. Andmed õpilaste kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul õppest mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest, kantakse EHIS- esse. Õpilane võib puududa õppetööst ainult mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 35):
7.7.1. õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;
7.7.2. läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 3 alusel sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine;
7.7.3. olulised perekondlikud põhjused;
7.7.4. üritusel või võistlusel osalemine, kui õpilane esindab kooli;
7.7.5. puudumine direktori käskkirja alusel.
7.8. Enne õppepäeva lõppu õppetöölt puudumise vajaduse tekkimisel teatab õpilane või tema vanem sellest klassijuhatajale.
7.9. Planeeritud puudumised (võistlused, aineolümpiaadid jms) kooskõlastab aineõpetaja eelnevalt klassijuhatajaga. Õpilane küsib loa õppesõitu minekuks aineõpetajalt. Aineõpetaja annab selleks kirjaliku loa.
8. Korrapidamine
8.1. Pärast igat õppetundi korrastab korrapidajaõpilane klassi: puhastab tahvli, korjab kokku prahi, asetab lauad ja toolid kohale, avab õhutamiseks ettenähtud akna ja kustutab tule.
8.2. Korrapidaja õpilane vastutab garderoobi korrasoleku eest.
9. Kooli tunnustusmeetmed õpilaste tunnustamiseks õpingute jooksul
Vastav kord on sätestatud direktori 27. novembri 2008.a käskkirjaga nr 31. Tutvuda saab kooli veebilehel või paberkandjal kantseleis.
10. Kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamise kord õpilastele õppekavavälises tegevuses
10.1. Kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite (edaspidi ruumid) õppekavavälises tegevuses tasuta kasutamine on lubatud üksnes direktori loal. Ruumide kasutamiseks esitab õpilane või tema vanem sellekohase avalduse direktorile või huvijuhile, milles on märgitud ruumi kasutamise eesmärk ja kestus.
10.2. Ruumide kasutamisel peab õpilane järgima vastava ruumi kasutamiskorda ja -graafikut.
10.3. Kooli garderoobi kasutab õpilane üleriiete ja jalanõude hoidmiseks. Kool ei vastuta garderoobi jäetud dokumentide, raha ja hinnaliste esemete eest.
11. Gümnaasiumist väljaarvamine
11.1. Korduvalt kodukorda rikkuv õpilane arvatakse koolist välja Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 28 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustel.
11.2. Õpilane arvatakse koolist välja, kui ta ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud. (PGS § 28, lg 1, punkt 6)
11.3. Õpilane arvatakse koolist välja, kui talle on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad” või „puudulikud”. (PGS § 28, lg 1, punkt 7)
12. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord ning abinõud õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks (vastav kord sätestatakse kodukorras hiljemalt 01. septembriks 2011. a.)
12.1. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavast olukorrast teavitatakse viivitamatult kohal viibivat õpetajat või direktorit. Direktor teavitab nimetatud olukorrast õpilase vanemat. Vajadusel teavitab direktor vastavat ametiasutust ja korrakaitseorganit ning kutsub kohale arstiabi.
12.2. Õpilase vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimisel on õpilasel õigus igal ajal pöörduda koolitöötaja poole.
12.3. Hädaolukorras säilitavad õpilased rahu ja täidavad täpselt koolitöötaja korraldusi. Vajadusel abistab õpilane abivajajat.
12.4. Tulekahju, pommiähvarduse korral evakueerutakse, kogunetakse väljaspool koolimaja ettenähtud kohale klasside kaupa ja jäädakse ootama edasisi korraldusi.
13. Kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumise kontrollimise ning õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumise piiramise rakendamise kord (vastav kord sätestatakse kodukorras hiljemalt 01. septembriks 2011. a.)
13.1. Kõikidel õppeprotsessi mittepuutuvatel või kooli tegevusega otseselt mitteseotud isikutel on keelatud viibida kooli ruumides, välja arvatud seaduses sätestatud juhul.
13.2. Kooli ruumides viibimiseks taotleb nimetatud isik eelnevalt direktorilt vastava loa. Selle saamiseks pöördub nimetatud isik direktori või teda asendava isiku poole ning teatab oma viibimise eesmärgi.
13.3. Juhul, kui märgatakse kooli ruumides loata viibivat õppeprotsessi mittepuutuvat või kooli tegevusega otseselt mitteseotud isikut, teavitatakse sellest koheselt koolitöötajat, kes võtab tarvitusele kõik vajalikud abinõud turvalisuse tagamiseks.
14. Tugi- ja mõjutusmeetmed ja nende rakendamisest teavitamise kord
14.1. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamisel lähtub kool Haldusmenetluse seaduses § 25 - § 32 sätestatust, arvestades Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 58 sätestatut.
14.2. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitab kool õpilase vanemat e-kooli või e-maili kaudu või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
14.3. Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.
14.4. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. Õpilasel ja PGS § 58 lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme (ajutine õppes osalemise keeld) rakendamisel võimaldatakse ka vanemal enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.
14.5. Koolis rakendatakse tugimeetmeid (arenguvestluste läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma või suunamine kooli juures tegutsevasse huviringi, tugispetsialisti teenuse osutamine) ning üht või mitut mõjutusmeedet:
o õpetaja suuline või kirjalik märkus e-koolis või õpilaspäevikus;
o pärast õpilase vääritut tegu temalt seletuskirja võtmine ja klassijuhataja teavitamine;
o õpilase käitumise arutamine vanemaga;
o õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
o õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
o õpilasele tugiisiku määramine;
o kirjalik noomitus;
o käitumishinde alandamine (põhjus märgitakse klassitunnistusele);
o esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;
o õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
o kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;
o pärast õppetundide lõppu koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
o ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
o ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused;
o esildis omavalitsusele meetmete rakendamiseks ja noorsoopolitseile vanema trahvimiseks;
o koolist väljaheitmine.
14.6. Nimetatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, välja arvatud ajutine õppes osalemise keeld, mida otsustab õppenõukogu.
14.7. Õpetajal on õigus erandkorras eemaldada õpilane õppetunnist, kui õpilane ei järgi õppetunnis osalemise korda ning segab õppeprotsessi. Õppetunnist eemaldatud õpilane jätkab iseseisvalt õppetunni tööd õpetaja määratud kohas järelevalve all.
15. Kooli hoiule antud esemete hoiustamine ja nende tagastamise kord
15.1. Koolitöötajal on õigus võtta ese hoiule, kui eset võidakse kasutada viisil, mis võib ohustada isikut ennast ja teist isikut või tekitada materiaalse kahju. Kooli hoiule antud esemete hoiustamisel ja nende tagastamisel lähtub kool Võlaõigusseaduses § 883 – 896 sätestatust. Nimetatud esemed hoitakse õpetajate abiruumides ning tagastatakse õpilasele õppepäeva lõpus. Korduva kodukorra rikkumise korral tagastatakse kooli hoiule võetud ese (esemed) õpilase vanemale.
15.2. Koolitöötaja poolt hoiulevõetud eset hoiustab antud koolitöötaja. Koolitöötaja, kellele ese on hoiule antud, peab hoidma eset selle säilimist tagaval viisil.
15.3. Õpilasele, kellelt ese hoiule võetakse, väljastab koolitöötaja koheselt eseme hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse kooli nimetus, kes hoiulevõtmist kohaldab, hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava eseme kirjeldus. Kui õpilane, kellelt ese hoiule võetakse, ei ole eseme omanik ega selle seaduslik valdaja või kui eset ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab koolitöötaja omanikku või seaduslikku esindajat eseme hoiulevõtmisest koheselt.
15.4. Hoiulevõetud eseme omanikule või seaduslikule valdajale tagastatakse ese viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist.
15.5. Käesolevas punktis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
15.6. Kooli hoiule võetud esemeid on keelatud omaniku loata kasutada ning neid tuleb hoiustada viisil, mis ei põhjusta eseme kahjustamist või hävitamist.
16. Õpilaspileti kasutamise kord koolis
16.1. Õpilaspileti kasutamine on reguleeritud haridus- ja teadusministri 13. augusti 2010.a määrusega nr 42 Õpilaspileti väljaandmise kord ja õpilaspileti vorm § 2 lg 4
